Pikk nädalavahetus

Nelja päeva pikkune nädalavahetus algas vaikselt. Reedel värvisime mune ja käisime Bindoonis jalutamas. Seal on ühes pargis uhke mänguväljak, kus on külm liiv. See ei lähe päikese käes ka eriti soojaks, nii et saime nahal päikest ja jalgade all jahedat liiva tunda. Peale mänguväljakul kõõlumist kõndisime üle silla ja mööda metsateed edasi kuni jõudsime koplini. Ajasime hobusega veidi juttu ja tulime koju tagasi.

valge liiv vs kollane liiv

 

jõgi

Laupäeval käisime Perthi loomaaias. Inimesi oli palju, põnevaid loomi vähe. Känguruid, vombateid, numbateid ja quokkasid oli küll, aga mitte ühtegi hunti, rebast, jänest või ilvest. Mulle tundub, et isegi Tallinna loomaaed on paremini varustatud kui siinne. Võibolla oleks parem mulje jäänud kui rahvast oleks vähem olnud; vähemasti sai palju erinevaid taimi näha. 

teel loomaaia väravasse

talitajad treenivad dingosid

Pühapäeval käisime Aqwa akvaariumis, mis jättis loomaaiast parema mulje. Igasugu vee-elukaid oli palju ja veealuses tunnelis sai liikuval "kõnniteel" seistes ümberringi ujuvaid kalu vaadata. Näha haid endal aeglaselt üle pea ujumas on ikka hoopis teine tunne kui teda harilikust seina sees olevast akvaariumist korraks silmata. Kui majas sees kõik akvaariumid läbi vaadatud, viis tee meid terrassile, kus oli katsumise-bassein, milles meritähed ja -kurgid, kalad ja paar väikest haid. Kui tihti ikka selliseid elukaid katsuda saab? Enamik inimesi tegi basseini ääres rohkem tsirkust kui kasutas võimalust... no mis sa edvistad, aja käsi vette ja katsu! Meritäht on nagu krobeline kivi, merikurk on pehme nagu švamm ja hai on kare nagu liivapaber.

tunnel

merilõvi

näperdamisbassein

Esmaspäeval tegime pannkooke ja olime enamjaolt kodused. Käisime korraks Ginginis parte söötmas-vaatamas ning Bindoonis poes. Paar maja edasi elav naabrimees tõi meile poolteist resti mune, mille ta tuttav kanakasvataja talle lihavõteteks ralliraja äärde viinud oli. Nüüd tuleb kõik võimalikud munaroad ära teha enne kui maikuu algul Eestisse tulema hakkame. Munakoored viin tädi Liliani kanadele!

Künnipäev

(See on eilne jutt, Internetipuudusel jäi avaldamata)
Küpsetan pavlovat. Ahjuukse võin avada alles 3 tunni pärast, nii et minusugusele koogipiilujale on see paras katsumus. Muidu on teda mõnus teha, saab munavalged säravalt läikivaks vahustada ja kui "taigen" ahjuplaadile valada, jääb ta toredasti hunnikusse ega mõtlegi vajuma hakata.

Eelmine nädal möödus rahulikult. Neljapäeval viisin paar maja edasi elavale tädile kanatoidu ära ja aitasin tal suured sahtlid majast kuuri vedada, ATVga! Tädi tellis mu järgmiseks päevaks omale autojuhiks, sest tal oli vaja Bindoonis arsti juures käia, nii et reedene päev läks ka ludinal. Esimest korda vasakpoolses liikluses autot juhtida polnudki hirmus, kaks korda panin suunatule asemel kojamehed käima, aga muidu sujus kõik ilusti. Kuni ta arsti juures oli, käisin toidupoes, kust sain mascarpone kreemi valmistamiseks vaniljekaunad, millest kohalikus poes võib vaid und näha. Hiljem peatusime uues uhkes kohvikus kohvi ja saiakese tarvis ning käisime väikeses vanas kohvikumajas käsitööpoes.

Nädalavahetuseks me Enrikoga suuri plaane ei teinud. Laupäeva õhtu veetsime kodus, naabrimees tuli oma koeraga külla ja ajasime niisama väikese seltskonnaga juttu. Pühapäeval käisime Yanchepi rahvuspargis jalutamas ja pidasime piknikku.
Tulev nädalavahetus on lausa neli päeva pikk, nii et küllap teeme siis mõne pikema sõidu.

pavlova on järgmiseks päevaks omale piisad peale kasvatanud

Üllatusi kõrbenud hoovist

Paar päeva tagasi aias jalutades tõmbasid mu tähelepanu kanala kõrval maast välja turritavad pruunid varred. Nad nägid välja natuke nagu pikaks veninud pulgakommid: magusalt läikivad ja jäigad. Lähemalt ma neid uurima ei läinud, mõtlesin, et küllap need on mingid oksad, mida ma pole lihtsalt varem märganud. Täna hommikul nägin vannitoa aknast, et need varred on roosad ja puhvis! Jooksin kohe õue ja kuigi varte otsas olevad õied on juba pisut närbunud, on nad ikkagi ilusad ning lõhnavad fantastiliselt. Uskumatu, et siinne kõrbenud pinnas midagi sellist endas peidab, küllap avaldas oma võlu vaid kaheks-kolmeks päevaks.

köögis on maasikaid

uudistevaba periood

Sel nädalal on vähe soojemad ilmad: kolmapäevaks lubas +30 ja öised temperatuurid jäävad 15..18 kraadi vahele.
Ainuke uudis on see, et kana enam ei ole. Eelmisel teisipäeval tõi Enriko Ginginist uue koti kanatoitu ja kolmapäeva hommikul kui suure hurraaga kanale uut toitu viima läksin, oli lillepott tühi. Hõikasin paar korda "tok-tok," millele kana harilikult samaga vastab kui on jalutama läinud, aga sel korral ei vastanud enam keegi. Otsisin teda poolteist tundi, aga leidsin vaid mõned suled. Küllap viis dingo või rebane ta minema, sest karjamaal vedelev kitsekarkass oli ka uude kohta lohistatud.

Nädalavahetusel toidupoes käies saime pisut aimu, miks seal kaup nii odav on. "Säästumarket" küll, aga koduloomadega. Nägime u 5cm pikka prussakat, kes marssis keset põrandat ringi, ei tahtnudki kuhugi alla pugeda. Vaatasime teda järjekorras seistes tükk aega kuni üks tädi talle peale astus. Siis oli ta selili ja siputas veel hulk aega jalgadega kuni üks onu oma ostukäru talle peale parkis. Fuhh.

Eelmisel nädalavahetusel käisime väga imelikus linnas, kus oli kirik ja klooster ja palju krutsifiks-katusel-maju. Tankla ja üldkasutatav wc olid usumärgistustest vabad. Kõndisime maksimaalselt pool tundi ja sõitsime linna ära, sinna kohta me enam tagasi ei lähe.