Teekond 2: Kununurra → Ayr

Kui rohimistöö Kununurras ülemuse sõnul otsa pidi saama, tegime plaani nädala lõpus edasi sõita. Kui asjad otsustatud ja karavanparki teatatud, et laupäeval lahkume, selgus loomulikult, et tööd on veel järgmisel nädalal ka. Me oma plaane enam muutma ei hakanud, sest kui öeldakse, et töö saab kolmapäeval otsa, siis meest sõnast - härga sarvest.  

Esialgu polnud me päris kindlad, kas sõita põhjarannikul Darwinist ka läbi või mitte - kõrvalepõige pikendab teekonda veel 600km võrra. Aga kui tihti me Austraaliasse ikka satume, eks? Muidugi Darwinisse ka! 

Tegime kiired ja lihtsad ettevalmistused Kununurrast lahkumiseks ning teekond number 2 võis alata.  

Enriko peseb auto puhtaks

Tegime toa korda

köögi ka korda.

meie pisike karavan-kodu

Laupäeva hommikul pakkisime viimased asjad autosse, tagastasime raamatud raamatukokku ning läksime. Vähem kui tunni ajaga ületasime piiri Põjaterritooriumile. Tegime sildi ääres kohustusliku pildi ka.

Teretulemast Põhjaterritooriumile // Aitäh külastamast Lääne-Austraaliat

ega küll küllale liiga tee - Enriko paneb Redneck Rampage kleepeka ka

 Põhjaterritooriumil oli uus meeldiv kiirusepiirang - 130 km/h, millega harjus päris kiiresti. Kuna olime varem näinud, mida teel hulkuv pull võib autoga teha, hoidsime pilgud teravad. Ei läinudki kaua kui üks kari ei suutnud otsustada, kummal pool maanteed paremad kõrred kasvavad.

siin elavatest liikidest saab aimu teepervede kaudu

 Esimese ööbimispeatuse tegime Hayes Creek'is. Õhtul, kui autot laagriks ümber tõstsime, läks teisest parkla otsast kari lapsi saunalinadega metsavahele. Asi tundus huvitav ja otsustasime hommikul sama teed minna, et näha, mida võpsik endas peidab.

mägijõgi!

tee viis edasi kaljude vahele, kus oli jahe ja elas palju-palju liblikaid

turnisime veidi

tolmutee viis ojast läbi

 Pühapäeval jõudsime Darwinisse. Seiklesime pisut linnas ning imestasime kui suur ta on. Olime pisikeste kohtadega nii ära harjunud, et kui veidi enne Darwinit teisest linnast, Katherine'ist, läbi sõitsime ja teel valgusfoor ees oli, ei teadnud kohe mida teha... roheline tuli põles, aga sellise ilmaime ees tuli ikka hoog korralikult maha võtta ja korraks mõelda.

Darwinis helistasime ühele kohalikule vanamehele, kes andis oma numbri meile Kununurras puhkusel olles. Lootsime tema kaudu tööle saada, aga kuna igasuguste töödega oli sealkandis kehv lugu, siis jäi see ära. Mõtlesime Darwinis paar päeva ringi vaadata ja siis edasi sõita.

nägime esimest opossumit!

hommik Darwinis: aurav tee ja Meriti padi

Esmaspäeval helistas kohalik vanamees John Enrikole tagasi ja ütles, et kui me tahame krokodillifarmi näha, siis saame seal ühe päeva vabatahtlikku tööd teha. Haarasime võimalusest, pakkisime auto kokku ja panime ajama. Kui kohale jõudsime, hakati parajasti krokodilli püüdma, et ta teise aedikusse kolida. Saime vaadata ja kaasa lüüa, hiljem aedikut parandada, rohida ja sealset loomaaeda vaadata. 

kui kroks sopaloigust aeruga välja togiti, tõmmati köis ümber suupooliku

7 inimest ei jaksanud teda välja lohistada, appi toodi traktor

kui kroks väravale lähemale sai, visati kalts üle silmade ja seoti lõuad kokku

inimesed kargasid talle korraga selga ja väänasid käed seljataha: vaja loom üle mõõta

krokodilli "põlved" tuli kindlalt enda jalgade taha panna ja käpad üleval hoida

mõõdulint läks istujate pepude alt läbi (kroksi pikkus 4,2 m)

hiljem loomaaias nägime veel suuremaid loomi: isane all, emane peal

u aastased krokodillid

rahvale anti väikesi krokse katsuda

loomaaias oli muid lojuseid ka

kass magab nagu kass ikka

cassowary - hirmus ohtlik ja ohustatud lind

no ja kängurud igal pool.

 Kui olime oma vabatahtlikupäeva ära teinud ning loomaaia ka läbi uudistanud, lubati meile helistada kui neil töökohti tekib (paari nädala pärast pidi keegi ära minema). Pakkumine oli ahvatlev küll, aga ehku peale mõni nädal niisama kulutada polnud eriti kutsuv ülesanne.
Üle pika aja ookeani näha oli päris meeldiv, aga linn oli liiga suur; niisiis otsustasime edasi sõita ja mõnes väiksemas kohas kanda kinnitada.

vees varitsevad hirmus ohtlikud millimallikad

Enriko pühib harjaga auto puhtaks ja sõidame jälle edasi

tankla kukk - elab seal juba kolm aastat.

Darwinile järgnesid soodsad ööd teeäärsetes puhkepeatustes.

auto lahti pakitud ja aeg õhtusöögiks

hommikul pakime auto jälle kokku

Põhjaterritooriumilt Queenslandi

veiseveo auto

emusid ka vahelduseks

moosisaiapeatus

ööpildid võsavahelt

pesa ja soe hommikupäike

 Pisikestest linnadest, millest läbi sõitsime, saime aimu brošüüride abil, mida jagatakse lahkelt igas tanklas ja parklas ja ... igal pool.

kronosaurus Richmondis: sellised elukad elasid siin 120milj aastat tagasi

ilus hotell

ühes järjekordses ööbimisparklas käis karjus kitsedega hommikul "niitmas"

 Järgmine suurem koht, kuhu jõudsime, oli Townsville. Linn paistis juba esmapilgul väga kena ja hakkas meile kohe meeldima. Sihtkohaks valisime aga 80km eemal asuva Ayr'i, seal saab suurema tõenäosusega tööd.

jõuame Townsville'i

lihtsalt üks ilus auto

Townsville on ilusam kui Darwin

esimese asjana võtame ette matkaraja mäkke

linn paistab! ookean ka

paari puhkepeatusega jõudsime lõpuks üles

auto on seal parklas

torudest ehitatud piirded

kohalik mägiloom

käisime päris kõrgel

majad mäe nõlval

 

vaatasime ranna ka üle, vesi oli koduselt hall

puu kasvatab okste pealt juuri alla

jõudsime Ayr'i, panime telgi püsti

meie "hoov"

Täna käisime kivipoes, kus oli vaatamiseks välja pandud terve toatäis kive. Veetsime seal vaimustunult umbes kaks tundi.

külastajad on seda kivi juba u 20 aastat hõõrunud, andsime lihvile oma panuse ka

meie teine teekond - u 3400km

Ümber telgi roidab järjekordne opossum, sai ilusa näo eest jupi saia ka. Homme lähme tööle!