Detsember on töökuu. Enriko on endiselt Rapisarda melonilaos, kus tööpäevad on hakanud lühemaks jääma: nii lühikeseks, et pühapäev oli täiesti vaba. Minu tööpäevad kestavad 12-15 tundi, täna on üle kahe nädala esimene vaba päev. Ajanappuse tõttu olen kulbi Enrikole üle andnud, nii et koju jõudes ootab mind maitsev õhtusöök ja ega siis muud polegi kui seame seljakotid järgmiseks päevaks valmis ning lähme magama. Uneajaks jääb pisuke 6-7 tundi. Tööd toome koju kaasa: Enriko kaht sorti meloneid, mina kaht sorti mangosid.
Kaks nädalat tagasi kolisime telgist väikesesse majja. Meil on oma köök, vannituba, magamistuba ja konditsioneer. Kui päev läbi tööl olla, on mõnus koju jõudes tuled põlema panna, süüa teha omas köögis, pesta oma duši all ning päris voodisse magama heita.
Kaks nädalat tagasi kolisime telgist väikesesse majja. Meil on oma köök, vannituba, magamistuba ja konditsioneer. Kui päev läbi tööl olla, on mõnus koju jõudes tuled põlema panna, süüa teha omas köögis, pesta oma duši all ning päris voodisse magama heita.
Ilmad on muutunud soojemaks ja niiskemaks, suvi on! Vihma sajab peaaegu iga päev: 2-3 minutit kallab nagu oavarrest ja siis keeratakse kraanid kinni kuni järgmise päevani. Päevane temperatuur on alati üle 30-kraadi, õnneks jahutab meie majakest konditsioneer.
Farmihooaeg lõppeb umbes jõulude ajal: need paar nädalat rebime hea meelega tööd teha, et hiljem muretult edasi sõita. Viisa lõpuni on jäänud lühikesed kaks kuud. Loodame selle ajaga austraaliaringi ära lõpetada, võtta peale siit lahkumist väikese puhkuse kusagil Aasias ning naasta siis varakevadisse Eestisse.
Pilte pole olnud aega teha. Paar nädalat tagasi käisime ujumas:
