Uudiseid Austraaliast: Kuu aega Ayris

Tööinimesel pole arvuti jaoks eriti aega, seetõttu on blogipostitused harvad.

Mina töötan endiselt Mulgowie farmis, kuhu eelmise postituse lõpus tööle sain. Töö seisneb peamiselt maguskartulite korjamises, pesemises ja pakkimises. Korra istutasime uusi kartulitaimi ka, masina abil ja puha, ei mingit põllul koogutamist, vaid istu terve päev traktori taga ja anna aga aparaadile taimi kätte. Selg oli lõpuks istumisest nii valus nagu oleks kontoritööd teinud.

kartulitaimede istutamise agregaat

Kartuliteemale vahelduseks saab mõnikord käia maisi sisse putukaid panemas. Kui kuulsin esimest korda, et pean maisi peale putukaid viima, mõtlesin, et mulle antakse kätte karp, kus ronivad suured mustad mardikad. Minu üllatus oli suur, kui tädi vehkis kontoris A4 suuruse papitükiga ja rääkis, kuidas sealt tükke rebida ja kuhu neid maisi peal asetada. Kui ta sai aru, et ma olin putukate jutu juures midagi hoopis muud oodanud, hakkas ta naerma ja rääkis, et putukamunad on papitükkide sees. Milleks maisile putukaid vaja on? Selleks, et ei peaks mürki kasutama. Hea putukas sööb kahjurid ära.

kirjamargisuuruses papitükis on 1000 vaablase muna

maisipõld

Farmis töötades saab koju igasugu head kraami tuua. Maguskartul ja mais on minu töökohas vabalt kättesaadavad. Vahel tulevad teiste farmide omanikud meile tööle külla ja toovad külakostiks näiteks ube või paprikat. Enriko on vastavalt oma töökohtadele (4 erinevat) koju toonud baklažaani, tšillit, jalopenot, paprikat ja kõrvitsat. Naabrimees toob meile aeg-ajalt mõne meloni ja maantee ääres parkivalt mutikeselt ostame naeruväärse hinnaga arbuusi ning maailma parimaid ananasse.

kunstiliselt kasvanud maguskartul "vaas vaasil"

Merit korjab koju maisi kaasa (pildi autor Giacomo Del Col)

türgiuba: kartulitele järele tulnud farmer tõi

väga hea paprika, külalisfarmeri toodud

toores mais maitseb nagu toored herned (niii hea!), keedetud mais aga samamoodi kui purgimais (mittehea)

ananass!

nii küps! nii mahlane! nii maitsev! nii lõhnav!

arbuus, seemneteta, pole viga. seemnetega arbuus maitseb paremini.

tšilli, Enriko korjas

jalopeno, Enriko korjas

Enriko esimesed kolm töökohta olid .. midagi orjatöö sarnast, nagu ma aru sain. Esimese nädala korjas ta baklažaane ja eelpool piltidel olevaid kaunu, siis lasti ta lahti (sealt vallandatakse iga nädal u 3 inimest, nii uusi kui vanu, kõik on selle üle pigem rõõmsad). Teisel nädalal korjas ta kõrvitsaid: see töö oli hea, põllupidajad olid kaks inimliku suhtumisega vanurit, kel kiiret polnud ja põld lihtsalt tühjaks vaja teha. Kõrvitsatöö sai otsa. Kolmandal nädalal korjas Enriko paprikat, mis oli samasugune masinlik rabelemine nagu ta esimene töö. "Väga vaheldusrikas," nagu ta ise kommenteerib: "kollast, punast ja rohelist paprikat!" Sinna polnud teda õnneks rohkem vaja, sai kahel päeval kedagi asendada ja enam ei läinud. Käesoleval nädalal sai Enriko jälle uue töö! Lootsime tükk aega, et äkki ta saab samasse kohta tööle, kus mina olen. Nüüd läks meil töölt kaks inimest ära ja kuna töövahendaja ning ülemusega oli juba räägitud, siis Enriko saigi Mulgowie farmi tööle! Uuest nädalast oleme seal ainsad välismaalased, teised (8 inimest) on kohalikud. Neljapäeva-reede käis Enriko juba uue tööga tutvumas: pani maisi sisse putukaid, võttis-, pesi- ja pakkis kartuleid. Eriti suur pluss samas kohas töötamise juures on see, et saame oma autoga tööle sõita ja selles ei suitseta mitte keegi!

põldude kastmiseks on vihmamasin, u 1km pikk

vahel saab ülejäägid lehmadele viia

Karavanpargi elu on päris mõnus. Võiks öelda, et elame ja töötame õues, sest ega telk ju siseruum ei ole. Kui arvate, et telgielu on midagi nigelat ja kõledat nagu ta Eestis olla võiks, siis arvate valesti. "Tuba" on meil ilus ja suur, soovi korral võib avada mõne külje, et nautida vaadet aiale. Telki ei pea käpuli sisse ronima, vaid kõnnid püsti sisse: esimene ruum on esik/sahver ja teine ruum on magamistuba. Köök-söögituba on meil õues: päikesevarjuks kookospalm, kaks suurt puud ja kaks väikest puud.

tuba

pätt köögis!

Austraalias on isegi munad rõõmsad

känguru liha

tükid praetud kängurust. NIII HEA LIHA

lihapallisupi jaoks tuleb kõigepealt lihapallid teha

ega neid ju ometi üksi teha saa!

Karavanpargis on koerad keelatud, aga üks hulkuv hing marssis kaks nädalat tagasi väravatest sisse ja pole ära läinud. Pargi töötajad ei taha teda varjupaika viia, sest seal pannakse ta kas magama või kui omanik järele läheb, tuleb koera "hoiustamise" eest 300 dollarit maksta. Odavam on hoida koera siin ja oodata kuni keegi teda otsima tuleb... kahe nädala jooksul pole omanikust kippu ega kõppu olnud. Küllap on parem kui koer uute omanike leidmiseni siin sõbralikus seltskonnas elab: 200 paitavat kätepaari on parem kui ükskõikne peremees.

koer! reageerib nimele Koer

Opossumid puu otsas..

..ja maa peal. Puudust neist ei tule.

Siinkandis kasvatatakse palju suhkruroogu. Enne roo lõikamist pannakse see põlema, et üleliigsest massist lahti saada. Kui roog on põletatud, näeb põld pisut pruunim välja kui enne, aga niisama vaadates ei pruugigi aru saada, et tulekahi on üle käinud. Kombain hakib järele jäänud kõrred peeneks, puistab need tillukeste rongide "korvidesse" ja siis sõidab Piilupardi rongi moodi rong nendega tehasesse, kus keedetakse roost suhkur välja. Selliste põlengute ajal jookseb põllult tohutult palju elukaid pakku, kullid tiirutavad suitsu sees ja otsivad sobivat saaki, vaatepilt on hirmuäratav.

Kohalik turismimagnet on "must lumi" ehk suhkruroo lehtede söestunud tükikesed, mis vahel taevast alla sajavad.