esmaspäev, 17. veebruar 2014

Ümbritsevast

Sipelgad elavad maa all ja päeval välja ei tule. Kui õhtujaheduses siblib neid pesa-aukude ümbruses sadu, siis päeval võib vaid mõnda üksikut näha. Nii on jahedam.

Ka linde pole päeval eriti näha. Mõnda valge nokaga varest kusagil puu varjus maad sonkimas võib küll silmata, aga igasugu papagoid ja peenem sortiment on võsas ja puudes varjul. Päeval ongi mõistlik nokk kinni hoida, et vesi ära ei auraks. Õhtuti peavad linnud laulupidu ja pisemate sööstlendudega võib pihta saada. Õhtul on jahedam.

Suurem osa kohalike puude lehti meenutavad pigem okkaid või väga kitsaid tammelehti. Kultuuraladel võib näha ka tilk-kastmisel elavaid laialehelisi taimi, aga ilma lisakastmiseta nad ellu ei jääks. Pole ju mõtet lehtedega laiata kui kogu eluvesi sealt minema aurab. Okastega on jahedam.

Meil on majas kana. Elab rõdul lillepotis ja ei lahku sealt vist kunagi. Kui jõudsime, siis oli talle ette visatud tükk šokolaadimuffinit ja mitte tilkagi vett. Esimese asjana panin talle vett. Järgmisel päeval viisin uue vee ja saiapudi, sest muud polnud lihtsalt anda. Sõi isukalt ja oleks veel tahtnud. TÕin talle täna linnast kanatoitu. Päris loomasöödapoest ja päriselt kanadele mõeldud toitu. Onu uuris, et kui suur see kana ikka on ja kas tal mune ka on. Täitsa tavaline täiskasvanud kana koos kahe munaga, mida ta hullu peaga hauduma on hakanud. Kukke pole, mis sa sellest munast haud!
Igatahes kühveldas onu tagaruumis kilekoti pudi täis, maksin 1,5 dollarit (1euro), kõmpisin koju ja kana sai oma supersöögi kätte, sõi isuga, tõusis siis püsti ja kaagutas ka natuke! Mul oli vist sama hea meel kui tal. Nüüd istub oma lillepotis edasi ja muudkui haub.
Siin oli paar kuud tagasi veel mõni kana ja kuked ka olnud, kitsed ka. Aga ma ei imesta, et loomad ära surevad kui keegi neid ei sööda ega jooda. Omanik elab kusagil mujal ja käib vaid umbes korra nädalas majas, mina pole teda veel näinud.
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar