Aeg lendab

Olen juba kuu aega chiapõldusid rohinud. Homme on viimane tööpäev, siis tuleb neli vaba päeva ja saab sama tööd edasi teha. Nende nelja päeva jooksul vaadatakse põllud üle ja tehakse kahest rohimisgrupist üks: umbes 20 inimest lahkub vabatahtlikult või lastakse lahti, paremad rohijad koondatakse väikesesse tublisse rühma ja nemad (mina ka!) teevad tööd esmaspäevast edasi.

Enriko tuli kõrvitsatöölt peale esimest nädalat ära. Põllul traktori järel joosta ja samal ajal lehtede seest kõrvitsaid otsida ning neid katkiste kääridega lõigata ja lindile visata on karm, eriti kui viietunnise tööpäeva jooksul saab ainult ühe kümneminutilise pausi, et võileib alla kugistada, vett peale kaanida ja siis uuesti jooksu pista.

Eelmisel teisipäeval kolisime telgist karavani: meil on tuba, oma köök, teler, konditsioneer ja tuules mittelaperdav katus.

Pühapäeviti pole me suurt midagi teinud. Kahel korral käisime linnaäärsetel matkaradadel kõndimas, läinud nädalavahetusel käisime rodeol. Rodeol! Päris rodeol! 

matkarajad kulgevad mägedevahelistes orgudes

kuuma ilmaga mäe otsa ronimine väsitab, aga tasub ära - Kununurra on kaugel ja pisike

 Laupäeva õhtul käisime päris rodeol! Pildid on udused, aga ehk saate aimu.

enne kui kohale jõudsime karjatasid päris kauboid päris karja üle päris punase kruusatee, autod ootasid

ostsime piletid

ostsime õllekupongid

esimesena oli tavaline hobuseüritus - aja peale ümber tünnide kihutamine

pullid pannakse aedikutes valmis ja mehed selga

siis tehakse värav lahti ja mees üritab pullil mõne sekundi seljas püsida

selle jooksva mehe jalg jäi hetk hiljem pulli pea ja raudtoru vahele

vahepeal olid pullid kangekaelsed ja ei nõustunud aedikust väljuma, appi kutsuti kauboid plaksuvate piitsade- ja hobustega