Uudiseid Austraaliast: Sügis? Kevad? Sügis?

Õhk on sügisene. Hommikuti tööle minnes ja esimesed paar tundi rohides on pusa seljas, muidu on külm. Viimased nädal aega on öösiti vaid 13-15 kraadi sooja olnud, päeval 25-27 kraadi. Paratamatult tekib sügise tunne: põllul on chia lehed maha visanud ja krõbiseb kuivalt nagu valminud rukis. Jahe tuul kisub hõlmad koomale ja õhtuti tuleb toas sokid jalga panna. Isegi konditsioneeri programmeerisime sooja õhku puhuma.

Tegelikult peaks siin veel talv olema, oktoobriga algab kevad ja tuleb märg hooaeg. Enne suuri sadusid tahame Kununurra tolmu jalgadelt pühkida, sest muidu jääme siia lõksu: autol snorklit ei ole ja teed võivad kuni kahe meetri paksuse vee alla jääda. Mis edasi? Idarannik! Plaanime sõita umbes 3500km ja mõnes väikelinnas tööd leida. Idarannikul on asustus tihedam kui läänes, mis tähendab tõenäoliselt rohkem võimalusi kõige jaoks.

Praegu käin endiselt samas kohas tööl: juba peaaegu 6 nädalat rohimist, täitsa mõnus. Põllud saavad aga varsti puhtaks ja kui siis kohe uut tööd ei saa, sõidamegi ära. Enriko ootab endiselt tööd, hoiab kodu korras, teeb süüa ja loeb raamatuid.

Eelmisel nädalal sain töölt neli vaba päeva. Neljapäeval käisime Argyle järve ääres, reedel Kununurra järve peal kanuuga sõitmas, laupäeval naaberlinnas Wyndhamis ja pühapäeval lugesime kodus raamatuid ning küpsetasime kaneelirulle.

Järv oli nagu siinsed kuulsad vaatmisväärsused ikka: palju magedam kui räägitakse. Kogu järve pole võimalik korraga näha ka, sest tee viib ainult ühe külje peale ja järves sees on kaljud, mis piiravad vaadet. Et veekogust täit pilti saada, tuleb osta paariminutine lennuki- või helikopterireis, mis maksab umbes nädalapalga. Vaatasime siis kaldalt ja ei mõistnud, miks see koht nii kuulus on.

mõistlik hoiatus: kus ja millal ohtlikku krokodilli viimati nähti

järve paisujärgne osa lookleb jõena kaljude vahele

paisutatud osa

pais ja tee

Reedel käisime Kununurra järve peal kanuutamas. Sinna me fotoaparaati igaks juhuks kaasa ei võtnud, tegime parem telefoniga pilti, selle saab (kaitseks vee eest) minigrip kotti sulgeda.

Enriko istus taga

sõitsime kaldale küllaltki lähedal, sest seal oli rohkem vaadata kui järve keskel

kus pelikan, seal kalad

madalamates kohtades näeb taimestikku, kalu ja isegi kilpkonni!

Kununurra järv on üleujutatud ala, puud jäid sisse

Merit istus ees

Reedel käisime 100km kaugusel naaberlinnas Wyndhamis... ka seal ei olnud eriti midagi. Linn paistis väljasurnud, tuul oli tugev ja ainus kohvik oli hobuste võiduajamise tõttu suletud (kõik läksid vaatama). Infotahvlid informeerisid meid linnakese ajaloost ning kilast-kolast tegime pilti ka. Kuna Wyndham on Cambridge lahte pidi ookeaniga ühendatud, oli see kunagi oluline sadamalinn. Minu ootus suurt lahte näha muutus pettumuseks kui sealne vesi oli sama pruun ja sopane kui chia põldude muld.