Kalad ja krabid

Uudiseid uudistevaesest ajast annab ikka otsida. Tööl käime samas kohas: voolikute tõmbamine sai sel nädalal otsa, nii et nüüd alustame jälle kartulivõtuga. Eelmine nädal oli tööl üldse päris mõnus: käisime kahekesi, kedagi sõidutama ei pidanud, nüüd see arvatavasti jälle muutub.
Vahepeal saime värsket kala - töökaaslane mehaanik käis merel ja sai kõvasti meriforelli, nii et tõi meile ka. Ajanappusest tingituna praadisime selle lihtsalt ära, midagi keerulisemat ette võtma ei hakanud, aga maitse oli oi-kui-hea!

forell pannis

 Üksõhtu jalutasin karavanpargis ja märkasin, et viis või kuus hiinlast seisab ümber musta tombu ja peab aru. Läksin lähemale ning nägin, et neil oli suur kala maas. Ühel hiinlasel oli nuga peos, aga tundus, et elusa kala visklemine oli ületamatu probleem selle puhastamise juures. Üks neist küsis minult, et kas ma oskan kala tappa. Ütlesin, et oskan küll, võtsin noa ja asusin asja kallale. Hiinlased näitasid taskulampidega tuld ja vaatasid toimuvat nagu ilmaimet; üks vahepeal isegi küsis, et kas ma olen seda varem ka teinud - tundus, et nemad ei ole. Kui kala sai puhastatud, toodi mulle tänutäheks suur elus krabi. Esimese hooga ei osanud me sellega midagi peale hakata, aga kui selgus, et ta on alamõõduline, sai kergendusega otsustatud, et laseme ta vabaks. Kuulsime, et võime ta jõkke viia ja võtsime järgmisel päeval tööle kaasa, sest põldude taga voolab Burdekini jõgi. Tööl saime aga teada, et tegu on soolases vees elutseva krabiga, mistõttu otsustasime ümber, et sõidame õhtul mere äärde ja laseme krabi õiges vees vabaks. Üheksatunnise päeva sulistas krabi plastkasti madalas magedas vees ning pidas tublisti vastu. 

hurraa, vabadus!

Eile-üleeile käisime linnas, Townsville'is. Kuna vahepeal oli meil tekkinud huvi tehnikavarusid täiendada, siis suurem linn sobis seda tüüpi ostudeks hästi. Pealegi, kolme vaba päeva puhul on päris mõnus keskkonda vahetada. Enriko ostis endale GoPro kaamera ja mina fotoaparaadile uue objektiivi. 

tutiga tuvi

iibis joob