Troopika

Detsember on töökuu. Enriko on endiselt Rapisarda melonilaos, kus tööpäevad on hakanud lühemaks jääma: nii lühikeseks, et pühapäev oli täiesti vaba. Minu tööpäevad kestavad 12-15 tundi, täna on üle kahe nädala esimene vaba päev. Ajanappuse tõttu olen kulbi Enrikole üle andnud, nii et koju jõudes ootab mind maitsev õhtusöök ja ega siis muud polegi kui seame seljakotid järgmiseks päevaks valmis ning lähme magama. Uneajaks jääb pisuke 6-7 tundi. Tööd toome koju kaasa: Enriko kaht sorti meloneid, mina kaht sorti mangosid.
Kaks nädalat tagasi kolisime telgist väikesesse majja. Meil on oma köök, vannituba, magamistuba ja konditsioneer. Kui päev läbi tööl olla, on mõnus koju jõudes tuled põlema panna, süüa teha omas köögis, pesta oma duši all ning päris voodisse magama heita. 

Ilmad on muutunud soojemaks ja niiskemaks, suvi on! Vihma sajab peaaegu iga päev: 2-3 minutit kallab nagu oavarrest ja siis keeratakse kraanid kinni kuni järgmise päevani. Päevane temperatuur on alati üle 30-kraadi, õnneks jahutab meie majakest konditsioneer.

Farmihooaeg lõppeb umbes jõulude ajal: need paar nädalat rebime hea meelega tööd teha, et hiljem muretult edasi sõita. Viisa lõpuni on jäänud lühikesed kaks kuud. Loodame selle ajaga austraaliaringi ära lõpetada, võtta peale siit lahkumist väikese puhkuse kusagil Aasias ning naasta siis varakevadisse Eestisse.

Pilte pole olnud aega teha. Paar nädalat tagasi käisime ujumas: 

Töösegadused

Töötamisega Mulgowie's läks nii, et kartulivõtt ei alanudki. Selle asemel oli kartuliesmaspäev vaba, teisipäeval sai töövahendaja kõigi üllatuseks kirja, et kogu töö on lõppenud, mistõttu küsisime omale uued töökohad. Kolmapäeva õhtul selgus, et sinna on ikkagi hädasti kaheks päevaks (N, R) kahte rohijat vaja ning neljapäeval läksime tõredatena kohale. Reedel sai Enriko juba uue töökoha melonilaos tõstukijuhina ja mina ei läinud enam Mulgowie naljaga kaasa, nii et neile jäi pooleldi rohitud põld ja mitte ühtegi kogenud kartulipakkijat (juhul, kui nad ikkagi otsustavad oma kartulid maast üles võtta). Nüüdseks on Enriko uues kohas töötanud 11 päeva ja mina ootan ülehomset mangohooaja algust.

Kuna karavanpargi lillepeenrad olid hooldamata, võtsin selle töö vabatahtlikult enda peale. Roosid vajasid lõikamist ja kahjuritõrjet, petuuniad olid suremas närtsinud õite koorma all, multšitud peenrad kasvatasid lademes umbrohtu... kus olid inimeste silmad!? Kui taimed kasitud, selgus, et tehtud töö eest saame üürihinda alla, miks mitte. Nüüd käin kahe päeva tagant lilli kastmas ja "jooksvaid töid" tegemas ning muretsen, milliseks peenrad siis muutuvad, kui tööl käima hakkan.

Enrikol on pikad päevad, 12-13 tundi koos sõitmisega, aga töökoht on hea: pakkimislaos kaste tõsta ja kahveltõstukiga sõita on parem kui põllul põletavas päikeses koogutada. Pause on piisavalt, joogivett saab kohapealt ja söögikraami pakime õhtul kaasa.

Ilmad on pisut soojemaks läinud, 32° päeval on harilik nähtus. Kui päike nii kangelt ei põletaks, oleks imeline, seni tuleb aga varju hoida või pikki riideid kanda. 

 

segane peenar

PS. Roosid õitsevad siin kahe päevaga ära.
PPS. Lõunapaiku on telgis jahedam kui õues.

Kalad ja krabid

Uudiseid uudistevaesest ajast annab ikka otsida. Tööl käime samas kohas: voolikute tõmbamine sai sel nädalal otsa, nii et nüüd alustame jälle kartulivõtuga. Eelmine nädal oli tööl üldse päris mõnus: käisime kahekesi, kedagi sõidutama ei pidanud, nüüd see arvatavasti jälle muutub.
Vahepeal saime värsket kala - töökaaslane mehaanik käis merel ja sai kõvasti meriforelli, nii et tõi meile ka. Ajanappusest tingituna praadisime selle lihtsalt ära, midagi keerulisemat ette võtma ei hakanud, aga maitse oli oi-kui-hea!

forell pannis

 Üksõhtu jalutasin karavanpargis ja märkasin, et viis või kuus hiinlast seisab ümber musta tombu ja peab aru. Läksin lähemale ning nägin, et neil oli suur kala maas. Ühel hiinlasel oli nuga peos, aga tundus, et elusa kala visklemine oli ületamatu probleem selle puhastamise juures. Üks neist küsis minult, et kas ma oskan kala tappa. Ütlesin, et oskan küll, võtsin noa ja asusin asja kallale. Hiinlased näitasid taskulampidega tuld ja vaatasid toimuvat nagu ilmaimet; üks vahepeal isegi küsis, et kas ma olen seda varem ka teinud - tundus, et nemad ei ole. Kui kala sai puhastatud, toodi mulle tänutäheks suur elus krabi. Esimese hooga ei osanud me sellega midagi peale hakata, aga kui selgus, et ta on alamõõduline, sai kergendusega otsustatud, et laseme ta vabaks. Kuulsime, et võime ta jõkke viia ja võtsime järgmisel päeval tööle kaasa, sest põldude taga voolab Burdekini jõgi. Tööl saime aga teada, et tegu on soolases vees elutseva krabiga, mistõttu otsustasime ümber, et sõidame õhtul mere äärde ja laseme krabi õiges vees vabaks. Üheksatunnise päeva sulistas krabi plastkasti madalas magedas vees ning pidas tublisti vastu. 

hurraa, vabadus!

Eile-üleeile käisime linnas, Townsville'is. Kuna vahepeal oli meil tekkinud huvi tehnikavarusid täiendada, siis suurem linn sobis seda tüüpi ostudeks hästi. Pealegi, kolme vaba päeva puhul on päris mõnus keskkonda vahetada. Enriko ostis endale GoPro kaamera ja mina fotoaparaadile uue objektiivi. 

tutiga tuvi

iibis joob

Tööktoober

Uskumatu, et oktoober juba lõppema hakkab. Ilm on meil stabiilselt soe ja selge ning päevad mööduvad põllutöiselt, nii et polegi mahti märgata kui kiiresti aeg lendab.
Eelmisest nädalast alates peame (?) kaht tolbakat endaga tööle kaasa vedama. Üks neist on inglane ja teise kohta ei tea, aga kui inimesed on nii ebameeldivad ja kannavad autosse nii palju paska, siis ei tahagi neist midagi teada. Vähemasti maksavad sõidu eest... aga lehkavad igal hommikul nagu alkohol ja suitsetamine.

peale tolbakate sõidutamist näeb auto välja nagu liivakast

Tööl on see-eest tore, oleme omaette ja saame ikka veel maast voolikuid välja tõmmata. Keegi segamas ei käi ja vahel teeme lõuna pisut pikema kui lubatud pool tundi. Möödunud nädalal toimetasime ülemuse maja ümber põldudel. Auto saime hoovis varjualusesse jätta ning pausid pidasime ka seal. Söögi kõrvale jätkus seltskonda tublisti, õnneks pakkusid seda neljajalgsed, mitte uued transpordikerjused. 

koer autos on puhtam kui mõni inimene

lõuna !

Merit pesi tööketsid puhtaks - nagu uued!

Peale tööd jääb meil aega, et duši all käia, süüa, järgmiseks päevaks lõunasöök valmis teha ja tunnike niisama oleskleda - kokku annab see umbes kolm tundi vaba aega.

känguruliha on ikka veel fantastiline

päris võiga sai

Laupäevad on meil vabad, pühapäeviti otsustame ise, kas minna tööle või mitte. Eilse päeva kasutasime (auto ja telgi) koristamiseks, pesime pesu ja ostsime autole kaks uut rehvi. Läinud nädala algul lõhkus üks terav kivikene kruusateelt tagumise rehvi ära, sõitsime nädal aega varurattaga, sest peale tööd polnud mahti koos tolbakatega töökotta sõita. Kuna muster oligi juba väga kulunud, siis lasime mõlemad tagumised rehvid uued panna, nüüd on kindlam sõita. Kui siitkandist edasi liigume, vahetame esimesed rehvid ka ära. 
Ilmad on meil stabiilselt soojad ja päikeselised. Nädala keskel juhtus korraks üks vihm öösel, aga sellest saime aimu alles hommikul kui maa niiske oli.

 

Tööst Mulgowie farmis

Nädalavahetus on raske: ootame muudkui, et saaks jälle tööle minna. 

Praegu pole kartulitega tegelda vaja, nii et tõmbame hoopis tühjalt maisipõllult niisutusvoolikuid välja. Enriko sõidab traktoriga ja seab voolikurullide kiirust ning mina seisan traktori taga rullide vahel ja kui voolik katki läheb, vean ta traktorile järele ning seon uuesti rulli külge kinni. Katki läheb voolik siis, kui ühenduslüli on vahel (tuleb taaskasutuse tarvis vahelt ära võtta ja ämbrisse panna) või siis, kui kängurud on ta sõelapõhjaks närinud (et vett kätte saada). Põllu pikkus on midagi üle kilomeetri ja niisutusvoolikud kestavad seal sees kaks saaki (pool aastat), enne kui välja vahetada tuleb. Kuna taaskasutus on siin maal au sees, viiakse vanad voolikud sulatamisele ja tehakse neist midagi uut. 

Tööd alustame endise kella 7:30 asemel tund aega varem, aga lõpetame endisel ajal: nii saame ühe tunni rohkem töötada! Lihtsalt selle pärast, et tahame. Ülemus on nii tore, et tal väga vahet pole, millal me alustame ja millal lõpetame.
Meie töökoha koduleht: http://www.mulgowie.com.au/

Enne tööle hakkamist tuleb päikesekreemitada

Voolikutõmbamise traktor

Enriko ees ja kui Merit parajasti pilti ei tee, seisab taga rullide vahel.

Voolik rullil ja ühenduslülid ämbris

Merit kirjutab blogi

Kuu aega Ayris

Tööinimesel pole arvuti jaoks eriti aega, seetõttu on blogipostitused harvad. 

Mina töötan endiselt Mulgowie farmis, kuhu eelmise postituse lõpus tööle sain. Töö seisneb peamiselt maguskartulite korjamises, pesemises ja pakkimises. Korra istutasime uusi kartulitaimi ka, masina abil ja puha, ei mingit põllul koogutamist, vaid istu terve päev traktori taga ja anna aga aparaadile taimi kätte. Selg oli lõpuks istumisest nii valus nagu oleks kontoritööd teinud. 

kartulitaimede istutamise agregaat

Kartuliteemale vahelduseks saab mõnikord käia maisi sisse putukaid panemas. Kui kuulsin esimest korda, et pean maisi peale putukaid viima, mõtlesin, et mulle antakse kätte karp, kus ronivad suured mustad mardikad. Minu üllatus oli suur, kui tädi vehkis kontoris A4 suuruse papitükiga ja rääkis, kuidas sealt tükke rebida ja kuhu neid maisi peal asetada. Kui ta sai aru, et ma olin putukate jutu juures midagi hoopis muud oodanud, hakkas ta naerma ja rääkis, et putukamunad on papitükkide sees. Milleks maisile putukaid vaja on? Selleks, et ei peaks mürki kasutama. Hea putukas sööb kahjurid ära. 

kirjamargisuuruses papitükis on 1000 vaablase muna

maisipõld

Farmis töötades saab koju igasugu head kraami tuua. Maguskartul ja mais on minu töökohas vabalt kättesaadavad. Vahel tulevad teiste farmide omanikud meile tööle külla ja toovad külakostiks näiteks ube või paprikat. Enriko on vastavalt oma töökohtadele (4 erinevat) koju toonud baklažaani, tšillit, jalopenot, paprikat ja kõrvitsat. Naabrimees toob meile aeg-ajalt mõne meloni ja maantee ääres parkivalt mutikeselt ostame naeruväärse hinnaga arbuusi ning maailma parimaid ananasse.  

kunstiliselt kasvanud maguskartul "vaas vaasil"

Merit korjab koju maisi kaasa (pildi autor Giacomo Del Col)

türgiuba: kartulitele järele tulnud farmer tõi

väga hea paprika, külalisfarmeri toodud

toores mais maitseb nagu toored herned (niii hea!), keedetud mais aga samamoodi kui purgimais (mittehea)

ananass!

nii küps! nii mahlane! nii maitsev! nii lõhnav!

arbuus, seemneteta, pole viga. seemnetega arbuus maitseb paremini.

tšilli, Enriko korjas

jalopeno, Enriko korjas

 Enriko esimesed kolm töökohta olid .. midagi orjatöö sarnast, nagu ma aru sain. Esimese nädala korjas ta baklažaane ja eelpool piltidel olevaid kaunu, siis lasti ta lahti (sealt vallandatakse iga nädal u 3 inimest, nii uusi kui vanu, kõik on selle üle pigem rõõmsad). Teisel nädalal korjas ta kõrvitsaid: see töö oli hea, põllupidajad olid kaks inimliku suhtumisega vanurit, kel kiiret polnud ja põld lihtsalt tühjaks vaja teha. Kõrvitsatöö sai otsa. Kolmandal nädalal korjas Enriko paprikat, mis oli samasugune masinlik rabelemine nagu ta esimene töö. "Väga vaheldusrikas," nagu ta ise kommenteerib: "kollast, punast ja rohelist paprikat!" Sinna polnud teda õnneks rohkem vaja, sai kahel päeval kedagi asendada ja enam ei läinud. Käesoleval nädalal sai Enriko jälle uue töö! Lootsime tükk aega, et äkki ta saab samasse kohta tööle, kus mina olen. Nüüd läks meil töölt kaks inimest ära ja kuna töövahendaja ning ülemusega oli juba räägitud, siis Enriko saigi Mulgowie farmi tööle! Uuest nädalast oleme seal ainsad välismaalased, teised (8 inimest) on kohalikud. Neljapäeva-reede käis Enriko juba uue tööga tutvumas: pani maisi sisse putukaid, võttis-, pesi- ja pakkis kartuleid. Eriti suur pluss samas kohas töötamise juures on see, et saame oma autoga tööle sõita ja selles ei suitseta mitte keegi! 

põldude kastmiseks on vihmamasin, u 1km pikk

vahel saab ülejäägid lehmadele viia

Karavanpargi elu on päris mõnus. Võiks öelda, et elame ja töötame õues, sest ega telk ju siseruum ei ole. Kui arvate, et telgielu on midagi nigelat ja kõledat nagu ta Eestis olla võiks, siis arvate valesti. "Tuba" on meil ilus ja suur, soovi korral võib avada mõne külje, et nautida vaadet aiale. Telki ei pea käpuli sisse ronima, vaid kõnnid püsti sisse: esimene ruum on esik/sahver ja teine ruum on magamistuba. Köök-söögituba on meil õues: päikesevarjuks kookospalm, kaks suurt puud ja kaks väikest puud.

tuba

pätt köögis!

Austraalias on isegi munad rõõmsad

känguru liha

tükid praetud kängurust. NIII HEA LIHA

lihapallisupi jaoks tuleb kõigepealt lihapallid teha

ega neid ju ometi üksi teha saa!

Karavanpargis on koerad keelatud, aga üks hulkuv hing marssis kaks nädalat tagasi väravatest sisse ja pole ära läinud. Pargi töötajad ei taha teda varjupaika viia, sest seal pannakse ta kas magama või kui omanik järele läheb, tuleb koera "hoiustamise" eest 300 dollarit maksta. Odavam on hoida koera siin ja oodata kuni keegi teda otsima tuleb... kahe nädala jooksul pole omanikust kippu ega kõppu olnud. Küllap on parem kui koer uute omanike leidmiseni siin sõbralikus seltskonnas elab: 200 paitavat kätepaari on parem kui ükskõikne peremees.

koer! reageerib nimele Koer

Opossumid puu otsas..

..ja maa peal. Puudust neist ei tule.

Siinkandis kasvatatakse palju suhkruroogu. Enne roo lõikamist pannakse see põlema, et üleliigsest massist lahti saada. Kui roog on põletatud, näeb põld pisut pruunim välja kui enne, aga niisama vaadates ei pruugigi aru saada, et tulekahi on üle käinud. Kombain hakib järele jäänud kõrred peeneks, puistab need tillukeste rongide "korvidesse" ja siis sõidab Piilupardi rongi moodi rong nendega tehasesse, kus keedetakse roost suhkur välja. Selliste põlengute ajal jookseb põllult tohutult palju elukaid pakku, kullid tiirutavad suitsu sees ja otsivad sobivat saaki, vaatepilt on hirmuäratav. 

Kohalik turismimagnet on "must lumi" ehk suhkruroo lehtede söestunud tükikesed, mis vahel taevast alla sajavad. 

põleng

ümber linna kerkivad õhtuti suitsusambad

fotograaf Merit pildistab iibist

ilma puuta tuleb paremini välja

iibis ja konn

ühel nädalavahetusel käisime paisu vaatamas. vett ei olnud.

see-eest olid kivivallabid

seame kalastusvahendeid valmis

ja siis käime kalal, aga midagi ei saa (proovime veel!)