Uudiseid Austraaliast: Viies nädal

Kas tegite panused, kaua ma ilma taimedeta vastu pean?

Panin pühapäeval tomati- ja maasikaseemned mulda, üks mango idaneb juba eelmisest nädalast. Maakera teisel poolel võib küll sügis olla, aga minu kell tiksub ikka Eesti kevadet. Täna on plaanis punele pesa teha ja mõni sibul ka pealsete tarvis vette pista.

Eelmine nädal möödus harilikult: Enriko käis pikad päevad tööl, mina käisin paaril korral Ginginis ja toimetasin maja ümber. Neljapäeval sadas hoovihma: 5 minutit sadu 15-minutiliste pausidega. Teel tolmu kinni ei võtnud, aga õhk oli mõnusalt niiske. Hoovis on maa endiselt kollane, olgu see siis liiv või kõrbenud hein. Selleks, et pisut rohelust nautida, saab minna Gingini parki või sõita kuhugi kaugemale. Läinud nädalal käisingi külas osaliselt selleks, et istuda pargis, partidega juttu ajada ja ajakirja (Earth Garden) lugeda. Enrikole oli silmapõletiku tarvis rohtu vaja, aga kuna poed pannakse kinni enne kui tema töölt tuleb, jalutasin ise apteeki; ühtlasi sain majast puhata ja pärast sõitsime koos autoga koju. Enriko sai viis päeva salvi silma panna ja nüüd on jälle kõik korras.

Sügis annab endast usinalt märku: öösel on sooja vaid 10-15 kraadi, päeval temperatuur enam üle 35 kraadi ei küündi, pimedaks läheb juba kell 19. Seni oleme õhtust söönud rõdul, aga varsti peame tubaseks jääma. Kui potitaimed kenasti kasvama hakkavad, saame toas laual ka aia sisse seada, siis pole sees süüa nii kõle.

Külvitopsikud toon ööseks tuppa, olgu parem soojas, mul on kindlasti neid taimi vaja.

Pühapäeval käisime Yanchepi rahvuspargis koaalasid vaatamas. Saime kogemata tasuta sisse, sest parkisime mingisuguse matkaraja äärde ja kõndisime paarsada meetrit metsateed enne kui kohale jõudsime. Siis avastasime, et pargil on uhked väravad, suur parkla ja piletiputkad. Me ei lasknud end sellest heidutada ja jalutasime tiiru peale. Koaalad magasid puude otsas kõhutäit välja - nad söövad ainult eukalüptilehti ja ühe toidukorra seedimine võtab neil kuni 5 päeva! Võtsin puu otsast ühe lehe, nuusutasime ja tõdesime, et täitsa õige eukalüpt on, maitsesin ka, maitse oli pisut lahjem kui lõhn, ei midagi erilist. Pargis oli papagoivaatlusrada, aga sinna me ei hakanud minema, sest stendil olid kirjas kõik need linnud, kes meil päevast päeva ümber maja toimetavad.

Nagu pühapäeviti kombeks, käisime Spudshedis toiduvarusid täiendamas ja meie lühike nädalavahetus oligi läbi.

Eile keetsin suure potitäie veiseliha-värskekapsaborši nagu eelmiselgi esmaspäeval, see on lihtsalt nii hea! Ega meil siinne menüü kodusest väga erinegi, ainult et kartulid on piinlikult valged.

Neljapäeval sain ühe tädiga tuttavaks, kel on aeg-ajalt vaja maja ümber erinevaid töid teha, mille üle tema 72-aastane keha väga ei rõõmusta. Osa laupäevast veetsin seal, pesin aknaid ja võtsin kõnniteekivid üles, sest ta tahab need siledamalt laduda. Tal on nii tore majapidamine: kaks koera, kolm kassi, kaks papagoid, kaks poni, haned ja kanad! Ta ütles, et võin igal ajal võtta ühte tema autodest, ka siis kui kusagil kaugemal tööl käima hakkan.

Seniks vist jälle kõik. Ärge tagasisidega koonerdage, muidu tekib tunne, et kirjutan vaid endale.